Arendusprojekt

MOODUL IV. TEADMUSJUHTIMISE SÜSTEEMID JA TEHNOLOOGIAD, TEADMISTE VÕRGUSTIKUD JA VIRTUAALSED ORGANISATSIOONID

Ülesanne 1:
Teadmusjuhtimise süsteemid on tihedalt seotud organisatsiooni eesmärkidega, mille kaudu parandendatakse info loomist, liikumist, jagamist ja kasutamist kogu organisatsioonis. Lisaks on tedmusjuhtimise süsteemi eesmärgiks ka innovatsiooni tagamine kõrgemal tasemel ja konkurentsieelise tekitamine.
Teadmiste jagamise süsteemid toetavad protsesse, mille kõigus väljendatud teadmus edastatakse teistele isikutele.
Kaks peamist teadmiste jagamise süsteemide tüüpi:

• kasulikud õppetunnid;
•  teadmiste lokaatorsüsteemid.

Need infotehnoloogiad, mis keskenduvad teadmusjuhtimisele ja soodustavad seda  kuuluvad teadmusjuhtimise tehnoloogiate alla. Teadmusjuhtimise tehnoloogiatesse kuuluvad sotsiaalse tarkvara vahendid, mitmesugused ekspertsüsteemid, arvutisimulatsioonid, teadmusandmebaasid, videokonverentsisüsteemid, repositooriumid jt.

Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavahelise seose pidasin kõige otstarbekam tuua välja skemaatiliselt.

Nagu jooniselt, mille koostasin Mindmapiga, näha võib, siis teadmusjutimine koosneb protsessidest, mis oma korda on tihedalt seotud süsteemidega. Süsteemid jagunevad mehhanismideks ja mehhanismid hõlmavad endas tehnoloogiad.

Ülesanne 2: Rühmatöö

Kasutatud kirjandus:

Virkus, S. (2015). IV MOODUL: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid (pdf-fail). Loengukonspekt, loetud Moodle’i keskkonnas kursuse lehel.

MOODUL III. Teadmusjuhtimise analüüs ühes väikeses maakoolis

Valisin teadmusjuhtimise analüüsimiseks väikese (81 õpilast, 71 lasteaialast, 32 töötajat) Tartu maakonnas asuva kooli.

Millised teadmusjuhtimise protsessid on identifitseeritavad?

• Teadmuse hankimine 

Selles valitud koolis toimuvad iganädalased koosolekud erinevate huvigruppide vahel (lasteaiakasvatajad ja tugipersonal+direktor+majandusjuhataja+logopeed ja õpetajad+direktor). 
Lisaks on igal hommikul esimeses vahetunnis kell 8.45 kooli saalis kogu koolipere kogunemine, kus jagatakse infot kõigile korraga, usun, et seda võib samuti nimetada tinglikult koosolekuks. 
Vajadusel toimuvad töötajate omavahelised telefonivestlused ning õpetajate ja lastevanemate telefonivestlused. Üha enam kasutatakse dokumentide koosloomet, mille käigus on valminud hiljuti kooli sisekorra eeskirjad, uurimistöö kirjutamise juhend, arvutiklassi kasutamise kord jms. 

• Teadmushõive 

Jagatakse häid praktikaid peale koolitustel ja konverentsidel käimist ning ühiste kogumike kaudu. 
Ka on igal õpetajal kohustus õppeaasta jooksul külastada kolme oma kolleegi tunde või tegelusi. 
Koolis on kolm erinevat siselisti (pedagoogid, kasvatajad ja tehniline personal), mille kaudu vahetatakse e-kirju.

• Teadmuse jagamine 

Koolist käiakse päris palju väljaspoole konverentsidel esinemas, ettekandeid teeb põhiliselt direktor, kuid selles rollis on olnud ka klassiõpetajad, kehalise kasvatuse õpetaja, logopeed, haridustehnoloog jt. 
Koolivaheaegadel viiakse läbi ühiseid sisekoolitusi, kus korraldatakse ajurünnakuid leidmaks põletavatele probleemidele lahendust.

• Teadmuse rakendamine 

Teadmuse rakendamiseks on töötajate käsutuses abiteenused: logopeed, sotsiaal pedagoog, IT-tugi, haridustehnoloog. 
Loodud on video- ja veebijuhiseid.

Millistel eesmärkidel, mida soovitaksite muuta/täiustada?

• Vaja oleks arendada veebipõhine juurdepääs kooli serverile, kus asuvad õpetajate dokumendid HEV-õpilaste kaustad jne. 
• Võiks luua hea praktika andmebaasi, mida täidetaks regulaarselt peale koolitustel, konverentsidel osalemist.

Konspekti lugedes oli päris keeruline leida seda ühte mudelit, mis sobiks igast aspektist väikese maakooli teadmusloome analüüsimiseks.
Lõpuks peale pikka kaalumist ja üle lugemist valisin siiski Wiigi mudeli.

Wiigi mudel (1993) rõhutab kolme tingimust, mis on vajalikud organisatsiooni edukuse tagamiseks:

  tooted, teenused ja kliendid (olemas koolis kujul õpioskus ja teadmised, koolutunnid ja huvitegevus ning õpilased)

  ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed) Koolis töötajad, valla- ja kooli eelarve, tahvel, kriit, arvuti, õpikud ja töövihikud.

  võime tegutseda (õpetaja töö)

"Wiigi mudelis sisaldab teadmiste loomine õppimist isiklikust kogemusest, formaalset haridust ja väljaõpet, intelligentsust, õppimist meedia ja raamatute vahendusel ning kaaslastelt. 

 Teadmiste ühendamine hõlmab teadmussüsteeme (nt intranet, andmebaasid) ja inimgruppe (nt ajurünnak) ning sisaldab näiteks koordineerimist, ühendamist/montaaži ning teadmiste otsingut. Teadmuse kasutamine toimub töö kontekstis ja avaldub tööprotsessides, näiteks rutiinsete ülesannete sooritamine. "(Virkus, 2013)

Eelpool mainitud kirjeldused sobivad oma olemuselt haridussüsteemi ideaalselt.

Kasutatud allikad:
Virkus, S. (2011). Framework for Knowledge Management Tools and Projects. Õpiobjekt. http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20%20Management/Framework%20for%20IKM/index.html

Virkus, S. (2013). Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid. Loengukonspekt teadmusjuhtimises. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=457891

Neljas kodutöö

Pean ennast kergesti innustuvaks ja ilmselt seetõttu on mind ka palju innustatud.
Kui ma lähen kuhugi koolitusele või konverentsile, siis teen enne ka eeltööd ehk et valin välja sellised koolitused, mis mind tõeliselt huvitavad ja millest loodan oma töö jaoks kasu saada. Lihtsalt punkte või tunde korjama ei lähe.
Kui eelhäälestus on minna õppima ja uusi kogemusi saama, siis polegi väga raske koolitusel pakutavat oma töösse integreerida.
Kõige rohkem meeldivad mulle praktilised koolitused ja koolide vm asutuste külastused. Lihtsalt loenguvormis õppida on igav. Koolide külastustest ja võõrustaja jutust saab  samuti endale vajaliku kõrva taha panna ja kohe oma koolis katsetada. Head ideed ongi jagamiseks.
Rasketel hetkedel mõtlen, minu meelest, meie riigi "esi"haridustehnoloogi Ingrid Maadvere peale, mitmel rindel edukalt toimetada, suhtlemisel olla vaba ja vahetu ning innustada kolleege oma positiivse eeskuju ja julge sõnaga, need on vist võtmesõnad, mis mul silme ees vilguvad.
Viimasel ajal meeldib mulle üks India vanasõna, milles võiks sõna elu ka omavoliliselt asendada sõnaga digi(maailm):
"Elu on nagu metsik tiiger. 

Sa võid kas heita maha ja lasta tal panna oma käpp sinu peale või istuda talle selga ja temaga ratsutada!"

Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades

a. interneti ohtutus - kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korradama?

Arvamusi olen kuulnud mitmesuguseid erinevaid. Meie oma koolisiseseltki tean, et osad õpetajad võtavad õpilasi FB-s sõpradeks ja osad mitte ja siis on veel kolmas tüüp, kes võtavad ainult need õpilased, kelle klassijuhataja õpetaja on.

Miks ei võeta sõpradeks? 

Õpetaja on seisukohal, et ka tal on eraelu ning ei taha seda jagada 24/7 oma õpilastega.

Mina isiklikullt kuulun kolmanda tüübi alla ehk võtan sõbraks ainult endaga tihedalt seotud õpilasi, need kes käivad minu klassis. Miks?

Sest see annab mulle võimaluse näha ja olla kursis sellega, mida õpilased teevad ning juhul, kui näen midagi ebasündsat, siis ka reageerida koheselt. Olen halbade näidete toel pidanud rääkima klassis õpilastele, et kõik mis internetti riputad peab olema eriti läbi mõeldud ja kaaslase nõusolekuga.

b. autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega) 

Saan rääkida oma kogemusest:

1. Olen päris usin klassiblogi pidaja ning lahendanud laste tööde jagamisega tekkida võivad probleemid juba aktusel või esimesel koosolekul, kus olen küsinud lapsevanemate käest, kas tahaksid, et klassil on blogi ja kui tahavad siis ka kirjaliku nõusoleku, et seal jagada fotosid ja kunstitöid. Kõige rohkem kasu eeldan, et saavad vanemad, kes on koolis toimuvaga kenasti kursis läbi klassiblogi.

2. Kolleegidega oma materjale jagades olen samuti olnud lahke ning lubanud kasutada, avalikkust siiski pelgan rohkem. Pole vabatahtlikult oma materjale kuhugi laadinud.

c. Tahaks teha taristu teemalist projekti, aga kuidas? Jaga oma kogemusi kuidas olete teinud projekte, kuidas teeksite (kui ei ole varem teinud, mida kindlasti teha ei soovita)
Taristu teemalist projekti pole kunagi varem teinud. Kui kunagi tegema peaks, siis arvan, et edukas projekt peaks kuidagi teistest projektidest eristuma. Olgu see siis emotsioonide, kirjelduste, ideede või kasutusala poolest, mingi kiiks peab olema. Tavalised projektivormid on lakoonilised ja ametlikud, kuid edukas projektis peab olema see "miski", mis selle edukaks teeb.

Moodul 2. TEADMUSJUHTIMINE JA ÕPPIV NING TEABEKÜLLANE ORGANISATSIOON. FORMAALNE JA INFORMAALNE ÕPPIMINE. INFOKULTUUR

Õppivat organisatsiooni iseloomustab pidev liikumine- teel olek- ühtse eesmärgi nimel, milleks on edukus.

Gohi viis strateegiliselt olulist aspekti, mis on iseloomulikud õppivale organisatsioonile liiguvad tänapäevases suunas, kus peetakse oluliseks meeskonnatööd, juhtimisse kaasamist ja ühiste otsuste tegemise vastutust.
Oluline tingimus õppiva organisatsiooni kujunemisele on ka aeg, midagi ei toimu päris üleöö, muutustest tuleb varuda aega ja kannatust.
Üks peamisi õppiva organisatsiooni kontseptsiooni esindajaid on Peter M. Senge.
"Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel on suhtumine muudatustesse ja muutumisse ning oluliselt laiem kontekst, miks ühte või teist arendusmeetodit kasutatakse. "(Virkus, S., kuupäev puudub)
Õppivas organisatsioonis ei ole tähelepanu esmajärjekorras uute teadmiste omandamisel, vaid olemasoleva teadvuse tõlgendamisvõime suurendamisele.
Teadmusjuhtimine ja õppiv organisatsioon on tihedalt seotud. Üks ei saa eksisteerida teiseta.
Mõlemas on teatud määral oluline koht koostööl ja jagamisel.
Infopädevus ehk infokirjaoskus on tänapäevases maailma saamas ühe suurema kaalu.
Infokultuur on osa asutuse või firma kultuurist. siia alla kuuluvad infoliikumine, talletamine ja kommunikatsioon. Erinevates uuringutes on tõestatud, et infokultuuri ja tõhusa organisatsioonilise tegevuse vahel on tugev seos.
Infokäitumine kätkeb endast aktiivset ja passiivset info otsimist ja kasutamist.
Formaalne õppimine on traditsioonidega, selle on kindel koht ja aeg ning formaat. Selline õppimine on kohustuslik noorematele, et tekiks õpiharjumus. Olen seisukohal, et formaalne õppimine peaks olema seotud ka mitteformaalse õppimisega, et hoida ja tekitada huvi õppimise juures. Kuna mitteformaalset õpet peetakse vabatahtlikuks, siis selleks peab olema õppijal sisemine motivatsioon targaks saada ja peab olema tekkinud arusaam, et õpitase iseendale.
Informaalne õppimine toimub tegelikult koguaeg, Olen päris kindel, et seda võib nimetada ka variõppeks, st õppimine toimub juhuslikult igapäevaelu situatsioonides.

Taristu kasutamine

E-koolitusi analüüsitakse küll, neist tehakse kokkuvõtteid tutvustamaks teistele oma paremaid läbitud koolitusi.
Analüüs on väga vajalik, sest see aitab õppida vigadest, järgmisel korral vältida vigu, seada sihte ja eesmärke tulevikuks.
Ideaalne analüüs võiks toimida mitmel erineval tasandil, seda võiks algul teha individuaalselt, jagada oma mõtteid grupis ning saadud tulemusi presenteerida suuremale (kollektiiviliikmed) ringkonnale.
Taristu kasutust peaks kindlasti analüüsima, kas soetatud asjad on kasutuses või seisavad nad otstarbetult. Kõige parem on seda teha läbi küsitluse, olgu see suuline, kirjalik või mõnel muul viisil. Muidugi võib ju taristu kasutamist registreerida, enne kui õpetaja selle võtab, paneb kuhugi kirja, mis aitab samuti kaasa laiema üldpildi saamisele.

Artikli analüüs

Artikkel asub siin

Lugesin artiklit L.J. Ponzi, M. Koenig "Knowledge management:another management fad?"
Artiklis tutvustatakse ühte uuringut, mis viidi läbi 5 aasta jooksul. Selles uuriti kolme erinevat infojuhtimise suunda - kvaliteediringid (Quality Circles), äriprotsesside liitumine (Total Quality Management) ja äriprotsesside juhtimine (Business Process Reengineering) ning võrreldi seda teadmusjuhtimisega.
Artikli autor viitab oma kirjatükis päris mitmele teoreetikule ja praktikule:

• Ponelis ja Fair - Wessels ( 1998) väidavad, et teadmiste juhtimine on uus mõõde strateegilisele info juhtimisele. 
• Davenport ja Prusak ( 1998) väidavad, et teadmiste juhtimine on protsess, mille käigus teadmised salvestatakse, jagatakse ja suunatakse. 
• Skyrme ( 1997) on seisukohal, et teadmusjuhtimine on väga efektiivne süsteemne tegevus, mille käigus luuakse, kogutakse, organiseeritakse, uuritakse ja kasutatakse teadmisi.

Eelpool nimetatud infojuhtimise suunad on lihtsamalt öeldes teadmusjuhtimise eelkäijad. Enne vanast loobumist tuleb leida uus ja töötavam viis. Iga moehullusega kaasa minna ei tasu.

Artiklist selgub, et uuringu läbiviimiseks kasutati mudelite teemal ilmunud artikleid, mille sisu ja pealkirju analüüsiti sellest seisukohast, et kas info juhtimise mudelid töötavad, kas neid kasutatakse aktiivselt ning kas need on efektiivsed.

Kokkuvõtteks jõuti seisukohale, et peale viis aastat uurimist ja mudelite kasutamist oli näha teatavat raugemise dentsentsi. Püsima jäi kauemaks teadmusjuhtimise kontseptsioon. Kuid lõplikke ja kaugeleulatuvaid järeldusi selle uuringu põhjal veel ei tehtud. Pigem oldi ettevaatlik ja anti lubadus, et täpsemate tulemuste selgumiseks tuleb teha veel täiendavaid uuringuid.

Kasutatud kirjandus:

Ponzi, L. and Koenig, M (2002). Knowledge management: another management fad? Information Research, 8 (1), paper no. 145. Loetud aadressil:  http://www.informationr.net/ir/8-1/paper145.html#pon98