MOODUL III. Teadmusjuhtimise analüüs ühes väikeses maakoolis

Valisin teadmusjuhtimise analüüsimiseks väikese (81 õpilast, 71 lasteaialast, 32 töötajat) Tartu maakonnas asuva kooli.

Millised teadmusjuhtimise protsessid on identifitseeritavad?

• Teadmuse hankimine 

Selles valitud koolis toimuvad iganädalased koosolekud erinevate huvigruppide vahel (lasteaiakasvatajad ja tugipersonal+direktor+majandusjuhataja+logopeed ja õpetajad+direktor). 
Lisaks on igal hommikul esimeses vahetunnis kell 8.45 kooli saalis kogu koolipere kogunemine, kus jagatakse infot kõigile korraga, usun, et seda võib samuti nimetada tinglikult koosolekuks. 
Vajadusel toimuvad töötajate omavahelised telefonivestlused ning õpetajate ja lastevanemate telefonivestlused. Üha enam kasutatakse dokumentide koosloomet, mille käigus on valminud hiljuti kooli sisekorra eeskirjad, uurimistöö kirjutamise juhend, arvutiklassi kasutamise kord jms. 

• Teadmushõive 

Jagatakse häid praktikaid peale koolitustel ja konverentsidel käimist ning ühiste kogumike kaudu. 
Ka on igal õpetajal kohustus õppeaasta jooksul külastada kolme oma kolleegi tunde või tegelusi. 
Koolis on kolm erinevat siselisti (pedagoogid, kasvatajad ja tehniline personal), mille kaudu vahetatakse e-kirju.

• Teadmuse jagamine 

Koolist käiakse päris palju väljaspoole konverentsidel esinemas, ettekandeid teeb põhiliselt direktor, kuid selles rollis on olnud ka klassiõpetajad, kehalise kasvatuse õpetaja, logopeed, haridustehnoloog jt. 
Koolivaheaegadel viiakse läbi ühiseid sisekoolitusi, kus korraldatakse ajurünnakuid leidmaks põletavatele probleemidele lahendust.

• Teadmuse rakendamine 

Teadmuse rakendamiseks on töötajate käsutuses abiteenused: logopeed, sotsiaal pedagoog, IT-tugi, haridustehnoloog. 
Loodud on video- ja veebijuhiseid.

Millistel eesmärkidel, mida soovitaksite muuta/täiustada?

• Vaja oleks arendada veebipõhine juurdepääs kooli serverile, kus asuvad õpetajate dokumendid HEV-õpilaste kaustad jne. 
• Võiks luua hea praktika andmebaasi, mida täidetaks regulaarselt peale koolitustel, konverentsidel osalemist.

Konspekti lugedes oli päris keeruline leida seda ühte mudelit, mis sobiks igast aspektist väikese maakooli teadmusloome analüüsimiseks.
Lõpuks peale pikka kaalumist ja üle lugemist valisin siiski Wiigi mudeli.

Wiigi mudel (1993) rõhutab kolme tingimust, mis on vajalikud organisatsiooni edukuse tagamiseks:

  tooted, teenused ja kliendid (olemas koolis kujul õpioskus ja teadmised, koolutunnid ja huvitegevus ning õpilased)

  ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed) Koolis töötajad, valla- ja kooli eelarve, tahvel, kriit, arvuti, õpikud ja töövihikud.

  võime tegutseda (õpetaja töö)

"Wiigi mudelis sisaldab teadmiste loomine õppimist isiklikust kogemusest, formaalset haridust ja väljaõpet, intelligentsust, õppimist meedia ja raamatute vahendusel ning kaaslastelt. 

 Teadmiste ühendamine hõlmab teadmussüsteeme (nt intranet, andmebaasid) ja inimgruppe (nt ajurünnak) ning sisaldab näiteks koordineerimist, ühendamist/montaaži ning teadmiste otsingut. Teadmuse kasutamine toimub töö kontekstis ja avaldub tööprotsessides, näiteks rutiinsete ülesannete sooritamine. "(Virkus, 2013)

Eelpool mainitud kirjeldused sobivad oma olemuselt haridussüsteemi ideaalselt.

Kasutatud allikad:
Virkus, S. (2011). Framework for Knowledge Management Tools and Projects. Õpiobjekt. http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20%20Management/Framework%20for%20IKM/index.html

Virkus, S. (2013). Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid. Loengukonspekt teadmusjuhtimises. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=457891