1.Teadmusjuhtimise mõiste on läbi ajaloo kujunenud ja uueks saanud. Algselt mõeldud pigem äriga tegelevate firmade tegevuse kirjeldamiseks. Hiljem innovatsiooni ja tehnika kiire arenguga on ka hariduses asendunud infojuhtimise mõiste pigem teadmusjuhtimisega, mis on oma tähenduselt laiem ja hõlmab erinevaid aspekte. Minu jaoks avab teadmusjutimise olemuse kõige paremini teadmine, et see on süsteemne lähenemine “organisatsioonisiseste teadmiste ja kogemuste välja selgitamise ning kogumise, organiseerimise, edastamise ja juhtimise protsessile, mis võimaldaks töötada kiiremini, kasutada head praktikat ning vähendada kulukaid muudatusi ja dubleerimisi projektides. “ (Virkus, 2015)
2.Teadmusjuhtimise konseptsiooni areng on olnud kiire ning sai alguse eelmise sajandi lõpust. Algselt USA-st päris K. Wiiki võiks pidada tinglikult teadmusjuhtimise mõiste isaks, kui ta 1980ndate teisel poolel seda seminarettekandes kasutas. Mõiste sai suuremat kõlapinda 1990ndatel ning hakkas aegapidi transformeeruma. Algselt juhtimisalasest terminist on tänaseks kujunenud strateegia, mida võib vaadelda kui teadlikku ja eesmärgipärast lähenemist organistasiooni teadmusele.
Peamised esindajad lisaks Wiigile on K. Dalkir, B. Duhon, H. Scarborough, Prusak, I. Nonaka ja H. Takeuchi.
3. Teadmusjutimisel eristatakse tavaliselt kolme arenguetappi, aga mõnikord tuuakse juurde ka neljas:
Esimesele arenguetapile on iseloomulik algselt arusaamine suurte firmade juhtkonnas, et erinevad struktuurid ja osakonnad teevad kõiki asju otsast peale, mis kuskil on juba valmis tehtud, nn “jalgratta leiutamise sündroom”. Leiti, et kui teadmisi jagada, muutub kogu tegevus efektiivsemaks. Sellest lähtuvalt said esimese etapi märksõnadeks teadmusvarade juhtimine, teadmustehnoloogiad ja teadmuse hindamine
Teisele arenguetapile võib iseloomulikuks pidada seda, et sooviti õppida teiste parimatest praktikatest. Kõik töötajad firma sees pidid õppima ja oma kogemusi jagama. See arenguetapp lisas uued tahud teadmusjuhtimisse – organisatsiooniline õppimine, organisatsioonikultuur ja kommunikatsioon, koostöö ja kogukonnad, intellektuaalne kapital ja teadmistega lõimunud äritoimingud.
Kolmandas arenguetapis, kui oldi teadlikud omavahel infovahetamisest tekkis vajadus seda ka kirja panna ja kirjeldada nii, et see, kes seda vajab leiaks selle võimalikult ruttu üles. Seega tuli infot kirjeldada ja varustada see sobivate metaandmetaga. Kolmas arenguetapp lisas juurde teadmusjuhtimisse - teadmiste arhitektuur , teadmuseestvedamine ja muutustejuhtimise strateegia.
Neljandale arenguetapile on iseloomulik, et tunnetatakse organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisust.
4. Teadmusjutimise lähtealusteks pean kompetentse ja võimeid, teadmussiiret ja teadmiste kaitset, innovatsiooni ja teadmiste loomist, teadmuspõhiseid strateegiad ja teadmuspõhise organisatsiooni loomise strateegiat. Teadmusjuhtimine on olulisel määral ka seotud paljude teiste teadusvaldkondadega: religiooni ja filosoofiaga, psühholoogiaga, majadus- ja sotsiaalteadustega, ärivaldkondadega, raamatukogundusega ja paljude teiste aladega.
5. Infojuhtimise peamine eesmärk on teha õige informatsioon õigel ajal ja kohas kättesaadavaks. Infojuhtimine on organisatsiooni infopoliitika ja –strateegia väljatöötamine, sise- ja välisinfo ressursside kasutamine ja juhtimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised ja teadmus.
6. M. Bucklandi loodud tüpoloogia eristab kolme kategooriat:
protsess
teadmine
asi
Paljud teoreetikud on koostanud teadmiste tüpoloogiaid ja näevad informatsiooni ühe lülina hierarhias:
Andmed
Informatsioon
Teadmised
Teadmus/tarkus
7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad
Teadmisi saab hankida teiste aga ka enda parimatest kogemustest ja heast praktikast. Lisaks saab teadmisi hankida läbi organisatsiooni mälu, kuhu on salvestatud erinevad infokillud: sündmused, dokumendid, otsused, illustreerivad materjalid, videod, e-mailid jm.
8. Väljendatud teadmus on kõik see, mida inimesed omavahel räägivad ning seetõttu on seda ka kerge ühelt indiviidilt teisele edasi anda. Siia alla kuuluvad ka kõik kirja pandud sõnad erivormides.
Vaiketeadmus on informatsioon või teadmised, mida on äärmiselt raske viia materiaalsesse vormi.
Kasutatud kirjandus:
Virkus, S. 2015. I moodul. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1169888/mod_resource/content/1/MOODUL%201.%20Sissejuhatus.pdf
No comments:
Post a Comment